Facebook Facebook Eesti keelEnglishSuomeksiПо-русски 中国的

Taavi Aas: kärpimiste kõrvale peaksime leidma võimalusi täiendava tulu teenimiseks

Teisipäeval toimunud transiidikomisjonis tutvustas Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon veetee tasude langetamise mõjusid ning tegi ettepaneku jätkata alandatud tasudega ka edaspidi.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on sektori tugev soov, et veetee tasud jääksid püsivalt poole võrra väiksemaks. „Me saame vähendatud tasudega eelise, mis toob kaldasektorile rohkem kaupu ja tööd. Kärbete kõrvale peaksime leidma juurde võimalusi täiendava tulu teenimiseks ning veetee tasude alandamine on ennast ühe võimalusena tõestanud,“ ütles Aas.

Eelmise aasta aprillist selle aasta märtsini lõpuni on veetee tasude maksmise kohustuse peatamisega jäänud riigile laekumata hinnanguliselt 18 miljonit eurot. 2021. aasta aprillist selle aasta lõpuni on veetee tasud vähendatud poole võrra, mis tähendab riigile ligikaudu 6,6 miljonit eurot saamata jäävat tulu. 2022-2025 riigi eelarvestrateegiaga pole tasude langetamisega arvestatud. 

Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon (LTA) tutvustas riiklikus transiidikomisjonis veetee tasude langetamise mõju ning tõi välja, et 2020. aastal sektorile loodud toetus tõi riigile rohkem tulu kui kulu. Kui saamata jäänud tulu võis ulatuda ligikaudu 18 miljonini, siis PricewaterhouseCoopersi analüüsi järgi teenis kaubamahtude kasvust riik täiendavat tulu üle 16 miljoni euro. LTA juhatuse esimees Andres Valgeristi sõnul andis veeteede tasude vabastus Eesti merendussektorile selge konkurentsieelise. „Ilma tasude alandamiseta oleksid kaubamahud kukkunud niivõrd palju, et saamata jäänud tulu oleks küündinud vähemalt 35 miljonit euroni,“ selgitas Valgerist. 

„Kui näiteks Riias, Ventspilsis ja Primorskis langesid kaubamahud üle 7 miljoni tonni, siis Tallinna sadam suutis möödunud aastal kaubamahte hoopis kasvatada. Meie tellitud analüüsi järgi tasus veetee tasude langetamine end riigi rahakotile ära, mistõttu peaksime ka kriisist väljudes jätkama vähemalt 50%-lise veetee tasude alandamisega,“ lausus Valgerist.

Hetkel pole järgmise nelja aasta veeteede tasude langetamisega eelarves arvestatud. „Peame suvel valitsuses selle teema põhjalikult üle vaatama. Tasudest vabastamine hoidis ära Eesti kaubamahtude olulise languse. Kiireks mahtude taastamiseks ning kriisist edukaks väljumiseks, peame jätkama samal kursil,“ lisas Aas.

Lisaks veeteede tasudele oli transiidikomisjoni päevakorras laevalt laevale vedelkütuste käitlemine, Transpordiameti uus struktuur, vedelkütuste varude ladustamisega seotud võimalused ning võimalike Valgevene sanktsioonide mõju transiidisektorile. 

Transiidikomisjon on riiklik komisjon, kuhu kuuluvad Riigikogu, MKM-i, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Transpordiameti, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni esindajad. Ettevõtetest on komisjonis Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Rail Baltic Estonia, AS Operail, Sillamäe Sadam, Paldiski Sadam, Alexela Oil, Liwathon E.O.S., Kühne + Nagel, HHLA TK Estonia ja Tallinna Lennujaam.

Transiidikomisjoni tööks on õigusloome-, valdkondlike strateegiate-, välissuhtluse- ja finantseerimisalaste ettepanekute tegemine, et tagada meie transpordiettevõtjate konkurentsivõime ning soodustada majanduskasvu. Komisjoni juhib majandus- ja taristuminister.

26.05.2021

Uudised ja teated

Vaata kõiki uudiseid
Liikmed
Website built & powered by
MissioonPõhikiriLiikmed
Interaktiivne tutvustusEesti konkurentsieelisedKataloogidMeretransportRaudteetransportLennutransportTerminalidKlastri liikmedIntranetKlastri strateegia 2013-2015
Üldine infoLiikmed
Transit Kazakhstan 2019Transport Logistic 2019TransRussia 2019TransRussia 2018CILF 2017Transport Logistic 2017TransRussia 2017Uuringu "Eesti logistikasektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime ülevaade" esitlusTransRussia 2016Arhiiv