Paldiski Lõunasadam – Läänemere meretuuleparkide tulevane sõlmpunkt

Juba aastaid on Paldiski olnud energeetika ja majandusarengu seisukohalt üks keskne koht. Paldiski Lõunasadam, millel on olnud ajalooliselt strateegiline väärtus, võib nüüd kujuneda ka Läänemere piirkonna meretuuleparkide ehitamise ja hilisema hooldamise peamiseks sõlmpunktiks.

Megatrendid näitavad, et kliimapoliitika on muutumas rahvusvaheliseks prioriteediks. Üle 170 riigi on võtnud endale kohustuse rakendada poliitikaid kliimamuutusega tegelemiseks. See ei tähenda ainult keskkonnakaitset, vaid ka majandusmudelite muutumist, nagu märkis Paldiski Lõunasadama uue multifunktsionaalse kai nurgakivi asetamisel kliimaminister Kristen Michal. Eesti peab olema valmis muutuseks, otsides võimalusi sellest majanduslikult kasu lõigata.

Eesti eesmärk on saavutada 100% taastuvelektri osakaal aastaks 2030. Aga kuidas me selle eesmärgini jõuame? Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas sõnul ainult maismaatuulikutest ei piisa. „Et täita aastaks 2030 100% taastuvelektri eesmärki maismaatuulikutega, on vaja juurde 3000 MW jagu tuulikuid. On aga teada, et järgmine aasta ei valmi maismaal ühtegi tuuleparki,“ ütles Kärmas ja kinnitas seeläbi meretuuleparkide ehitamise vajadust.

Kuid nagu Kärmas rõhutas, pole see kõik nii lihtne. Riigil on küll suured eesmärgid, kuid hetkel on veel puudu nii investeeringud kui ka selgus elektriühendusi tagava põhivõrgu suhtes. Riik peab koostöös erasektoriga alles looma stabiilsed ja motiveerivad tingimused, et Eesti meretuulepargid muutuksid reaalsuseks. Eesti ametkondade leiget suhtumist ja aeglast tegevust meretuuleparkide osas kritiseeris ka tuuleparkide ehitaja Van Oordi esindaja Edwin van de Brug.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm viitas, et Paldiski Lõunasadama kaudu on tulevikus võimalik teenindada mitte aga piirduda ainult Eesti vetesse rajatavate meretuuleparkide projektide teenindamisega, vaid potentsiaalsed on ka Soome, Rootsi ja Poola projektid. „Kui me saame Paldiskis luua roheenergia kompetentsikeskuse ja tuua siia spetsialiste, muutub see sadam meretuuleparkide väärtusahela üheks regionaalseks keskpunktiks,“ kirjeldas Kalm.

Lääne-Harju vallavolikogu esimehe Külli Tammuri hinnangul on Paldiskil kindlasti potentsiaali kujuneda asukohaks, kuhu koondub olulised oskused ja teave taastuvenergeetikast. Ei ole kahtlust, et Paldiski Lõunasadama infrastruktuurilise arenguga kaasnevad ka uued võimalused, mille tõttu peab vald oluliseks hakata just Paldiskis ka energeetikaalast kutseharidust pakkuma, lisas Tammur.

Uus multifunktsionaalne kai Paldiski Lõunasadamas on veel mitmes mõttes märgilise tähendusega. Soodsa asukohaga, 310 meetri pikk ja 13,5 meetri sügavuse veealaga kai, mitte ainult ei suurenda suurtemahuliste kaupade ja sõidukite meretranspordi võimekust, vaid toetab ka kaitsevõimelist eesmärki, parandades ühendusi Tapa linnaku suunal. Nagu Eesti alaline esindaja NATOs Jüri Luik rõhutab, on multifunktsionaalne kasutus – rohepöörde ja sõjalise mobiilsuse ühendamine – Eestile strateegiliselt oluline.

Seejuures ei tohi unustada, et kliimamuutusega tegelemine ja majanduskasv ei ole vastuolus, vaid need võivad käia käsikäes. Väiksem CO2 jalajälg ja taastuvenergia võivad olla Eesti uued konkurentsieelised rahvusvahelistel turgudel.

Või nagu kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets Paldiski Lõunasadama uue kai nurgakivi asetamisel rõhutas, pole küsimus selles, kas me meretuuleparke rajame. Kindlasti rajame. Küsimus on, kuidas teha seda nii, et see oleks atraktiivne investeering arendajatele ja samas ka maksimaalse kasuga Eesti maksumaksjatele. Paldiski Lõunasadam on meretuuleparkide ehitamise ja baasina aga igal juhul üks ideaalsetest kohtadest.

Paldiskis juba kuuendat korda toimunud investeerimiskonverentsi „Teistmoodi Paldiski“ korraldasid Paldiski Ettevõtjate Liit koos liikmete Tallinna Sadam, Enefit Green, Lääne-Harju vald, Alexela ning Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega.

(Allikas: https://www.ts.ee/paldiski-lounasadam-laanemere-meretuuleparkide-tulevane-solmpunkt/)