Logistikaklastri ja Tartu Ülikooli ümarlaual arutati Eesti jätkusuutliku arengu teemadel

Täna toimunud Eesti Logistikaklastri ja Tartu Ülikooli ümarlaual „Uus kurss: Isemajandav Eesti“ arutati  Eesti jätkusuutliku arengu teemadel

Logistikaklastri arendusjuhi Illimar Pauli sõnul oli kokkusaamise eesmärk kaasata Eesti turul saada olevaid parimaid teadmisi, kogemusi ja kontakte.

„Püüame leida uusi võimalusi säilitada Eesti kui transiidimaa atraktiivsus ja kinnitada siia kogu Eesti majandusele väga vajalikke kaubavooge. Näeme võimalust, et koostöö võimuses on tuua turule uued teenused, mis paneksid transiidimahud taas kasvama ja kinnitaks kaubavood Eestisse pikaks ajaks,“ selgitas Paul.

Illimar Pauli hinnangul on meil logistikasektoris märkimisväärselt palju kasutamata potentsiaali, mida annaks koostöös nii ülikoolidega kui ka ettevõtjatega ära kasutada. Logistikaklastri eestvedamisel on sel aastal koos käinud juba kolm ümarlauda - veebruari alguses kutsuti kokku tippettevõtjate ümarlaud, märtsis tutvustati oma ideid EAS-i ja avaliku sektori juhtidele ning täna korraldati ühisarutelu Tartu Ülikooliga, mille avasõnad ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse. Lisaks Logistikaklastrile esinesid tänasel ümarlaual veel Urmas Varblane ja Erik Puura Tartu Ülikoolist ning Andrus Kuusmann Tartu Erakoolist. Ümarlauda kogunenud eksperdid leidsid, et koostöö üks võimalus oleks teadustöö tihedam sidumine reaalse elu ja poliitiliste otsustega.

Professor Urmas Varblase sõnavõtust jäi kõlama mure kuni 20% riigieelarve sõltuvus eurotoetustest ja tegeliku väärtusloome asemel projektimajanduse lokkamine, mis on ohuks meie jätkusuutlikkusele. Ka Illimar Pauli sõnul on ettevõtete sõltuvus toetustest uinutamas meie konkurentsivõimet ning transiidimahtude jätkuv kahanemine viib hinnatõusuni, mis omakorda võib põhjustada tööpuudust ja üldist rahulolematust. „Eesti võimalused sellest olukorrast välja tulla on meie asukohaeeliste ja olemasolevate ressursside maksimaalne ärakasutamine,“ märkis oma ettekandes Paul.  

Logistikaklastril on valminud 25 ärivisiooni, võimaldaksid suunata ja kinnistada Eestisse sellised suured kaubavood, mis praegu siitkaudu ei kulge. Uute lisandväärtustega ärimudelite, toodete ja teenuste osas omab Eesti tulevikus  arvestatavat  turupotentsiaali ning arengu potentsiaali - Venemaa, Valgevene, Kasahstani, Soome, Läti ja Leedu väliskaubandusstatistika uuringute, analüüside ja sünteesimise tulemusena selgus, et kolm Eesti jaoks perspektiivikamat tooteperekonda jaotuskeskuste arendamiseks on toidukaubad, ehitusmaterjalid ja veerevtehnika.