Juhtivad logistikafirmad avasid täna Mektory innovatsioonikeskuses logistikalabori

Logistikaklastrisse koondunud Eesti juhtivad logistikafirmad avasid täna TTÜ uues innovatsioonikeskuses Mektory logistikalabori, kus tudengitel on võimalik simulatsioonide ning demokeskuse püsiekspositsiooni abil modelleerida erinevaid logistika- ja tarneahelate juhtimise lahendusi. 

Labor toob kokku ülikooli ja ettevõtjad, teadlased ja tudengid, et analüüsida ja leida lahendusi logistika-, transpordi- ja tootmissektori ning tarneahela juhtimise kitsaskohtadele. Õppeklassis  saab kasutada maailmatasemel õppe- ja töötarkvara logistikaahelate töö arendamiseks.

Logistika- ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Andres Valgeristi sõnul sunnivad konkurents ja kaubavoogude kandumine naaberriikidesse ettevõtjaid mõtlema, kuidas teha “vana bisnist” uutmoodi. “Ettevõtjad kurdavad vahel, et ülikooliharidus on liiga raamatukeskne,” ütles Valgerist. “Logistikalabor annab võimaluse siduda õppetööd praktiliste harjutuste ning simulatsioonidega ning samas on see ettevõtjatele hea võimalus kasutada laboris olevaid IT- ja muid süsteeme oma ettevõtte logistiliste probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks,” lisas Valgerist. 

Mektory logistika- ja tarneahelate juhtimise laborist kujuneb logistika- ja tootmisvaldkonna arendamise ning nende erialade populariseerimise keskus. Õppeklass aitab kaasa nii logistikaga seotud erialade õppetöö elavdamisele kui ka sektori üldisele tutvustamisele. Labori sisustamisega seotud partneritel on võimalus tutvustada siin oma tegevust ja Eesti logistikasektori eripära või eeliseid nii tudengitele, teistele ettevõtjatele, väliskülalistele kui ka potentsiaalsetele investoritele. 

 Andres Valgeristi sõnul on mereäärse riigina Eesti üheks tähtsaimaks ressursiks unikaalne geograafiline asend. “Eestit ümbritseb 300 miljoni elanikuga turg, kuhu on võimalik Eesti ettevõtete pakutavaid logistikateenuseid kasutades jõuda 48 tunniga,” märkis Valgerist. Logistikaettevõtjate koostöö eesmärgiks on tuua turule uued teenused, mis paneksid kaubaveomahud taas kasvama ja kinnistaksid need pikaajaliselt Eestisse. Logistikaklastri üks ülesanne on olnud välja selgitada, milliste uute suure lisandväärtusega ärimudelite, toodete ja teenuste vallas on Eestil tulevikus sarnane turupotentsiaal ja edulootus, nagu praeguseks on saavutatud naftasaaduste käitlemisel - uuringutest on selgunud, et Eestil on suur potentsiaal kujuneda näiteks toiduainete piirkondlikuks jaotuskeskuseks. 

Logistikalabori sündi toetasid Eesti juhtivad logistikaettevõtted Tallinna Sadam, Sillamäe sadam,  Vopak E.O.S., Alexela, Eesti Raudtee, EVR Cargo, Transiidikeskus, CF&S Estonia, ESTEVE Terminal, Alekon Cargo,  RRK ning Eesti Logistikaklaster.