Facebook Facebook Eesti keelEnglishSuomeksiПо-русски 中国的

Venemaa majanduse nõrkus veab Eesti eksporti alla

Üleüldise madala välisnõudluse taustal mõjutas augustis eksporti kõige rohkem ligi kolmandiku võrra väiksem kaupade väljavedu Venemaale.

Venemaa majandus on sel aastal olnud oodatust nõrgem, mis on langetanud oluliselt impordi nõudlust. Hästi ei lähe ka meie lähinaabril Soomel, kus augustis majandususaldus taas oluliselt langes. See puudutas kõiki majandusharusid, ent tarbijad seda veel ei tunneta.

Statistikaameti andmetel kahanesid augustis nii eksport kui ka import eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11%.

Vähenes enamiku kaubagruppide eksport, ent suurim kukkumine oli naftasaaduste väljaveol, mis oli poole võrra väiksem. Ühelt poolt on dollari nõrgenemine euro suhtes alandanud kütuste hindu, samas on vähenenud ka nõudlus välisturgudel. Ligikaudu veerandi ulatuses kahanes valmistoidukaupade ja jookide ning keemiatoodete eksport. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele vähenes 6% võrra, mis on veidi vähem kui kahel eelneval kuul. Selle grupi ekspordi langust mõjutasid rohkem mehaanilised masinad ja seadmed, samas mobiilsideseadmete müük välisturgudele oli väikese kasvuga.

Impordis oli suurim langus – veerandi võrra – transpordivahendites, mille taga oli eelmise aasta kõrge võrdlusbaas laevade sisseveos. Masinate ja seadmete ligi viiendiku võrra väiksem import tulenes eelkõige elektriseadmete väiksemast sisseveost. Välisnõudluse langus kahandas ka naftasaaduste sissevedu töötlemiseks, mida taas välja veetakse.

Kuises võrdluses (august võrreldes tänavu juuliga) kasvas eksport seitsme protsendi võrra ning ületas taas miljardi euro piiri. Import oli augustis juulikuust 3% võrra väiksem. Selle tulemusena kahanes kaubavahetuse bilansi negatiivsus 0,1 miljardi euroni, olles eelmisest kuust poole väiksem ja aastatagusest perioodi näitajast ligikaudu kümnendiku madalam.

Septembris kaubavahetuses veel olulisi muutusi paremuse poole oodata ei ole. Eesti Konjunktuuriinstituudi septembrikuu uuringus osalenud tööstusettevõtete arvamused eksporttellimuste kohta jäid peaaegu eelneva kuu tasemele. Tavapärasest suuremaid tellimusi prognoosis sarnaselt augustiga 14 protsenti ettevõtetest. Ühe protsendipunkti võrra, 62 protsendini, on aga tõusnud nende ettevõtete osatähtsus, kes ootas tavalisel tasemel tellimusi ning sama võrra langes, 24 protsendini, tellimuste kahanemist prognoosivate firmade osakaal.

Euroopa Liidus tervikuna ja ka Eestis majandususaldus septembris paranes, tõustes kuuga vastavalt 2,4 punkti 100,6 punktini ja 0,3 punkti 102,3 punktini. EL-i majandususaldus on tõusnud viis kuud järjest, olles septembris esimest korda pärast 2011. aasta juulit üle pikaajalise keskmise (100 punkti). Eesti olulisematest kaubanduspartneritest oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise Leedus 105,4; Saksamaal 104,1; Lätis 103,2 ja Rootsis 102,2 punktiga. Soomes on aga majandususaldus viimastel kuudel jätkuvalt langenud ja indeks ulatus vaid 91,1 punktini.

MKM

13.10.2013

Uudised ja teated

Vaata kõiki uudiseid
Liikmed
Website built & powered by
MissioonLiikmed
Eesti konkurentsieelisedKataloogidMeretransportRaudteetransportLennutransportTerminalidKlastri liikmedIntranetKlastri strateegia 2013-2015
Üldine infoLiikmed
TransKazakhstan 2023Transport Logistic 2023TransKazakhstan 2022TransLogistika Kazakhstan 2021Trans Kazakhstan 2019Transport Logistic 2019TransRussia 2019TransRussia 2018CILF 2017Transport Logistic 2017TransRussia 2017Arhiiv