Facebook Facebook Eesti keelEnglishSuomeksiПо-русски 中国的

Merevaigurong toob Põhja- ja Lääne-Euroopa vahelise kaubaveo raudteele

„Oleme Merevaigurongi käimalükkamisega lõpusirgel: poolhaagiste veoks mõeldud vagunid on sisuliselt olemas, hinnad on kooskõlastatud ning graafik paigas. Jäänud on vormistada vaid vajalikud dokumendid,“ lausus Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi.

Mai alguses toimus Riias kolme Balti riigi raudteefirmade kohtumine, mille põhiteemaks oli merevaigurongi käivitamine.

„Hetkel arvame, et esimene Merevaigurong stardib sel suvel ning hakkab marsruudil Muuga-Kaunas-Muuga sõitma kaks korda nädalas,“ lausus Riia kohtumisel osalenud Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi.

Merevaigurongi idee on tema sõnul tuua Põhja-Euroopa ja Kesk-/Lääne-Euroopa vaheline kaubavedu maanteelt raudteele. „Praegu tuleb kaup poolhaagistel Soomest ro-ro-laevaga Muugale, kust veoautod sõidutavad haagised läbi Eesti, Läti ja Leedu edasi. Kui Merevaigurong käima läheb, laaditakse needsamad poolhaagised Muuga sadamas rööbastele. Rong sõidab Kaunasesse, seal laaditakse poolhaagised edasi Euroopa rööpmelaiusega platvormvagunitele ja sõit rööbastel jätkub,“ selgitas Paatsi.

Kui konteinereid saab vedada tavalistel platvormvagunitel, mis on Operailil olemas, siis poolhaagiste raudteel transportimiseks on vaja spetsiaalseid platvorme. „Nende saadavus ongi olnud üheks oluliseks takistuseks, miks rong siiani käima pole läinud. Nüüd oleme selle takistuse ületanud, sobivad platvormid leidnud ja rendileping platvormide omanikuga on sõlmimisel,“ kinnitas Paatsi.

Merevaigurongi nähakse tema sõnul RailBaltica eelprojektina. „Toome kaubad raudteele, mis on siiani liikunud maanteel. Kliendid saavad raudtee kasutamisega harjuda, erinevad osapooled saavad panna aluse koostöösuhetele ning leida üles võimalikus kitsaskohad ja nende ületamise võimalused. Kui RailBaltica kunagi valmis saab, siis on eeltöö tehtud ja sõit läheb lihtsalt Euroopa rööpmelaiusele üle,“ ütles Paatsi.

Riia kohtumisel arutati ka riiklike toetuste vajadust, kuid see puudutas eeskätt lõunanaabreid. „Eesti riigilt mingit lisatuge vaja ei ole. Riigipoolne tugi oli juba see, et Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutamise tasu oli kolmest riigist kõige soodsam – Eesti näitas sellega Lätile ja Leedule eeskuju, nüüd on tasud ühtlustatud ja konkurentsivõimelised kuluga maanteel,“ kinnitas Paatsi.

(Allikas: https://operail.com/uudised/merevaigurong-toob-pohja-ja-laane-euroopa-vahelise-kaubaveo-raudteele/)

25.05.2022

Uudised ja teated

Vaata kõiki uudiseid
Liikmed
Website built & powered by
MissioonPõhikiriLiikmed
Interaktiivne tutvustusEesti konkurentsieelisedKataloogidMeretransportRaudteetransportLennutransportTerminalidKlastri liikmedIntranetKlastri strateegia 2013-2015
Üldine infoLiikmed
TransLogistika Kazakhstan 2021Trans Kazakhstan 2019Transport Logistic 2019TransRussia 2019TransRussia 2018CILF 2017Transport Logistic 2017TransRussia 2017Uuringu "Eesti logistikasektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime ülevaade" esitlusTransRussia 2016Arhiiv