Facebook Facebook Eesti keelEnglishSuomeksiПо-русски 中国的

Eesti merendusettevõtted soovivad segapakendite tõhusamat käitlemist

Eesti merendusettevõtted soovivad jäätmejaamadelt suuremat läbipaistvust ja segapakendite tõhusamat ringlusse suunamist. Jäätmete vähendamiseks otsitakse ühiselt viise, kuidas piirata plastpakendite  kasutamist ja tehakse riigile ettepanek ringmajanduse põhimõtete juurutamiseks kõikides olulisemates riiklikes strateegiates ning kavades.

Sadamad ja laevandusettevõtted koguvad juba mitmeid aastaid jäätmeid liigiti ning on viimastel aastatel leidnud tõhusamaid lahendusi jäätmete ringmajandusse suunamiseks. Samas tekitab ettevõtetele endiselt mure segapakendite vähene ümbertöötlemine, selgus Tallinna Sadama korraldatud Eesti merendusettevõtete ringmajanduse ümarlaual.

Valdav osa segapakenditest, mis laevadel kogutakse, põletatakse või ladestatakse prügimäele. Vaid 16% sellistest jäätmetest saab uue elu. Segaolmejäätmeid, sh pakendeid ei töödelda sageli ümber, sest need on määrdunud, satuvad olmejäätmete hulka või puudub jäätmejaamal võimekus selliseid jäätmeid kulutõhusalt sorteerida.

Kõige parem viis plastjäätmete vähendamiseks on neid üldse mitte ringlusesse lasta. „Laevaomanikud ja sadamad on teinud juba ära suure töö, lõpetades ühekordsete plastnõude kasutamise ning võttes kasutusele korduvkasutatavad söögiriistad. Ootame oma tarnijatelt üha rohkem hoolivamat suhtumist keskkonda, mis tähendab jäätmetekke vähendamist ning plastide kasutamise vähendamist pakendite tootmisel. See tähendab, et turule tuleks tuua rohkem tooteid, mis on taaskasutatavates pakendites ning seejuures vältida topeltpakendamist,“ ütles Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuht Ellen Kaasik.

Sektori ettevõtete pingutuste kõrval on vajalikud süsteemsed muutused. „Paljud pakendid jõuavad täna prügimäele, sest on tugevalt määrdunud või valesti sorteeritud. Selle probleemi lahendamine eeldab suuremat pühendumist teavitustööle ja selgemate sorteerimisjuhiste väljatöötamisele. Jäätmekäitlusettevõte Ragn Sells pakkus, et ühe lahendusena võiks näiteks kaaluda värvikoodidel põhineva sorteerimissüsteemi juurutamist, mis on inimestele selgem ja arusaadavam kui tänane mudel,“ selgitas Kaasik.

Ringmajanduse põhimõtted tuleb merendusettevõtete hinnangul lõimida laiapõhjaliselt riigi strateegilistesse dokumentidesse. See ei saa olla ainult Keskkonnaministeeriumi pärusmaa, vaid läheneda tuleb teha ministeeriumide üleselt.

Samuti tasub ringmajanduse tekkimiseks ettevõtete hinnangul põhjalikult kaaluda riiklike finantstoetusi või makse, mis soodustaks kokkukorjatud jäätmete kasutamist uute toodete tootmisel ja motiveerida materjalide ringlusse suunamist. Vähemtähtis pole teadus- ja arendustöö ringlust võimaldavate pakendite väljatöötamisel ning ressursina kasutamisel.

Merendusettevõtted ootavad jäätmekäitlusettevõtetelt ühtlasi läbipaistvuse suurendamist, et oleks selgelt arusaadav, kuidas ja mil määral ettevõtete üleantud pakendid ümber töödeldakse, põletatakse või ladestatakse. Ühine ootus on, et segapakendite sorteerimine peab olema tänasest tõhusamalt korraldatud, et võimalikult suur osa pakenditest saaks uue elu.

Eesti Merendusettevõtete ümarlaual kogutud ettepanekud koondatakse ja saadetakse Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel välja töötamisel oleva  ringmajanduse arengudokumendi ning  tegevuskava sisendiks jäätmekäitluse süsteemi parandamiseks.

Eesti eesmärk on 2021. a lõpuks töötada Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel välja ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava, mis sünnib koostöös ja kõiki osalisi kaasates. Selleks, et dokument oleks võimalikult sisukas ja arvestaks kõige paremini ringmajanduse põhimõtteid ning võimalusi ja ressursse Eestis, on vaja hinnata Eesti ringmajanduse hetkeolukorda ja tuleviku potentsiaali, kaasata huvigruppe ning õppida ka teiste riikide kogemustest.

Tallinna Sadama korraldatud sadamate ja laevanduse ringmajanduse ümarlaual osalesid laevafirmad Eckerö LineTallink ja Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad, jäätmekäitlusettevõtted Green Marine ja  Ragn Sells ning  Rohetiigri mentorid Sihtasutustest SEI Tallinn ja   Teeme Ära.

Tallinna Sadam tegeleb Rohetiigi programmis jäätmete ringlusse suunamise probleemiga. Ettevõte on sidunud oma strateegia ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Muu hulgas soovitakse saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, saavutada sadamas seisvatel laevadel nullemissiooni ja suunata 70% laevajäätmeid ringmajandusse, panustades sedasi puhtamasse Läänemerre.

(Allikas: https://www.ts.ee/eesti-merendusettevotted-soovivad-segapakendite-tohusamat-kaitlemist/)

09.03.2021

Uudised ja teated

Vaata kõiki uudiseid
Liikmed
Website built & powered by
MissioonPõhikiriLiikmed
Interaktiivne tutvustusEesti konkurentsieelisedKataloogidMeretransportRaudteetransportLennutransportTerminalidKlastri liikmedIntranetKlastri strateegia 2013-2015
Üldine infoLiikmed
Transit Kazakhstan 2019Transport Logistic 2019TransRussia 2019TransRussia 2018CILF 2017Transport Logistic 2017TransRussia 2017Uuringu "Eesti logistikasektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime ülevaade" esitlusTransRussia 2016Arhiiv