Facebook Facebook Eesti keelEnglishSuomeksiПо-русски 中国的

30 aastat Muuga sadamat

Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam Muuga sadam avati pidulikult 19. detsembril 1986. Tänavu 30. aastaseks saav sadam on kogu tegevusaja jooksul mänginud olulist rolli Eesti majanduse ja riigi jaoks tervikuna. Oma tegevusaja jooksul on Muuga sadam näinud nii suuri kasvuperioode kui ka langusi ning käinud ajaga kaasas. Tänaseks on võetud suund transiitkaupade teenindamisele ja kaubavoogude mitmekesistamisele lisandväärtuse andmisega, samuti soovib sadam rohkem kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi.  Kõike selleks, et saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks, luues klientide jaoks parima keskkonna ja arenguvõimalused.

 

Muuga sadama sünnilugu

Kaupmehed idast ja läänest on kasutanud Eesti soodsat geograafilist asendit edukaks äritegemiseks sajandeid. Eestimaa asukoht Läänemere nurgas on olnud aegade algusest meie edu pant ning meie eksisteerimise alustala. 20. sajandi teiseks pooleks ei oldud Eesti potentsiaali transiitriigina aastakümneid kasutatud, kuid vähehaaval hakkas see majandusharu end jälle jalule upitama. Selles on Muuga sadamal eriline roll. Tänu oma soodsale looduslikule asukohale, kuid ennekõike tänu üldse Muuga sadama olemasolule, sai transiitkaubanduse käivitamisest üks esimesi uue Eesti edulugusid, millele tasapisi hakkasid järgnema ülejäänud.
 
Legendi kohaselt pandi alus Muuga sadama rajamiseks 80.ndate alguses Olümpia purjeregati ajal kui Pirita uue rannahoone joogilauas istusid koos Eesti Merelaevanduse ülem, kaugsõidukapten Arno Kask, ning Moskvast saabunud kõrged ülemused. Silme ees sillerdas meri ning trobikond laevu ootas reidil hetke, mil sadamas kaikoht vabaneb. Ülemustele torkas see kasutu seisuaeg, mis nõukogulikku majandusellu hästi ei sobinud, kohe silma. “Moštšnostei ne hvatajet! (võimsusi ei jätku),” selgitas kapten Kask kähku ning tabas otse kümnesse. “Milles küsimus? Ehitame teile ühe sadama juurde!” ütles kõige kõrgem ülemus. Nii sai alguse Muuga sadam, tulevane Eesti Vabariigi uhkus. Järgnesid juba tavatoimingud, et ilus idee ka ellu rakenduks.
 
Muuga sadama asukohta valiti hoolega, kaaluti erinevaid paiku nii Eestis kui Lätis. Praegune asukoht osutus parimaks just selle tõttu, et seal olid sobivad looduslikud sügavused ning vähe hooneid, mis maha võtta ning vähe inimesi, keda ümber asustada. 4. märtsil 1982. aastal pandi põhjakivi rajatavale sadamale Muuga lahe soisel kõrkjassekasvanud lõunarannal. Sadama projekteeris Leningradis asuv “Sojuzmorniiprojekt”.
 
Muuga sadam avati pidulikult 1986. aasta 19. detsembril. Muuga sadam oli valmides Nõukogude Liidu üks moodsamaid ja uhkemaid, seda enam, et seda ehitasid soomlased ja kasutati ennekõike hoonete siseviimistluses välismaiseid materjale. Toonase nimega Tallinna Uussadam rajati peamiselt teravilja ja külmutatud toidukaupade importimiseks Nõukogude Liitu. Seepärast valmisid sadama esimeses ehitusjärgus just viljaelevaator ja külm-laod, mis on kõik töös tänase päevani. Et aga kogused, mis pidid sadamat läbima, arvestades Nõukogude Liidu üüratuid maastaape, olid märkimisväärselt suured, siis pidi ka loodav sadam olema piisavalt võimas, et vajalikku nõudlust rahuldada. Selle kõige tulemusena rajatigi Muuga lahte sadam, mis juba mõne aasta möödudes hakkas mängima hoopis olulisemat rolli äsja taasiseseisvunud Eesti riigi jaoks.
 
 
 

Olulised näitajad

Tänapäeval on Muuga sadam oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Territooriumi suurus on 524,2 ha ning akvatoorium 752 ha. Suurim sügavus kaide ääres ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on 29 kaid, mille kogupikkus on üle kuue kilomeetri. Muuga sadamas saab silduda kuni 300m pikk alus.
 
Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 50% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust.
 
 
Erinevat liiki kaupade käitlemiseks on operaatorite käsutuses järgmised terminalid:
  • 6 vedellasti terminali;
  • väetiseterminal;
  • viljaterminal;
  • söeterminal;
  • konteiner- ja ro-ro-kaupade terminal;
  • üldkaupade terminal, koos selles asuva külmkaupade laoga;
  • 2 multiotstarbelist  terminali;
  • mitu logistikakeskust laohoonete ja avatud laoplatsidega.
 
Muuga sadamas tegutsevate vedellasti operaatorite mahutipargi mahutavus on 1,55 mln m³ ning aastane maksimaalne vedellasti käitlemise võimsus moodustab kuni 40 miljonit tonni. Kivisöe ja väetise terminalide võimsused on vastavalt 5,5 ja 2,5 miljonit tonni aastas. Teravilja terminalis on võimalik üheaegselt ladustada ca 300 000 tonni kaupa ning aastane läbiveo võimsus ulatub kuni 5 miljoni tonnini. Konteinerterminali hetkevõimsus on kuni 0,6 miljonit TEU aastas ning terminaliala laienduse väljaehitamisel on seda võimalik veelgi suurendada. Muuga sadam on läbi Regulaarsete konteinerliinide ühendatud nii suurte Lääne-Euroopa sadamatega – Rotterdam, Hamburg, Bremerhaven, Antwerpen, kui ka teiste Läänemere sadamatega –  Peterburi, Gdansk, Ust Luga, Riia, Klaipeda, Helsingi, Kotka jt.

 

Tööstuspargid Muuga sadamas – suund kaubavoogude sadamasse kinnistamiseks

Muuga sadama areng on olnud suures pildis väga kiire, kuid teadaolevalt on konkurents Läänemere idakalda sadamate vahel tuline ning juba saavutatud edu võib kergesti käest libiseda, kui aja ja turu nõudlustega tihedalt kaasas ei käida. Võrreldes paljude konkurentidega on Muuga sadam õnnelikumas olukorras, kuna sadamal on täna veel ruumi laienemiseks nii mere kui maa poole ning sedakaudu suuremate kaubamahtude teenindamiseks.
 
Tallinna Sadama eesmärgiks on olla teenuste osutamisel piisavalt paindlik ning tunnetada turul toimuvat. Püüdes ise aktiivselt uusi ja innovaatilisi lahendusi välja pakkuda, seda sadamate geograafilisi, looduslikke ja tehnilisi võimalusi ning juba toimivat, hästiintegreeritud logistikaahelat silmas pidades pannakse üha rohkem rõhku olemasolevate ja tulevaste kaubavoogude kinnistamiseks sadamasse läbi kaupadele lisandväärtuse loomise. Eesmärgiks on kasvatada enam põhja-lõuna suunalisi vedusid, luua Tallinna Sadamast Läänemere idaosa hub, ehk jaotuskeskus piirkonna ettevõtete teenindamisel ja kaupadega varustamisel, arendada kinnisvara oma territooriumitel ning pakkuda välja muid tellija soovile vastavaid teenuseid. Üheks suurepäraseks võimaluseks seda teha on just tööstusparkide väljakujundamine Muuga sadamas.
 
Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas ongi seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja lisandväärtuse andmisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Tööstuspargi klientidena nähakse firmasid, kes sadama vahetut lähedust ära kasutades looksid siia logistika- ja tootmisettevõtted, mis võimaldaks anda nende kaupadele ja toodangule lisaväärtust.
 
2011. aastal sõlmis AS Tallinna Sadam kokkuleppe maailma ühe suurima logistikaettevõttega Katoen Natie, mille alusel on tööstusparki rajatud uus kaasaegne logistikakeskus. Esimese etapina avati 2013. aasta mais Katoen Natie 25 000 m² laokompleks, mis tähendas ka Tallinna Sadama Muuga tööstuspargi käivitumist. Täiendav 40 000 m² suurune ladu valmis 2013. aasta lõpuks. Katoen Natie jaotuskeskuses toimub näiteks toiduainete – kakaoubade ja kohvi – pakendamine ning transportimine Venemaale.
 
Muuga tööstuspark on alates 2013. aastast liidetud Muuga sadama vabatsooni. Tööstusparki ühendab Muuga sadamaga 470 m pikk viadukt, mis valmis 2012 aastal. 
 
 


Muuga sadama võimalused tootmis- ja logistikaettevõtele

Muuga sadama idaosas on Tallinna Sadam oma potentsiaalsete klientide jaoks ette valmistanud ligikaudu 65 ha ulatuses krunte suurusega alates 0,3ha. Maatükkide piire saab ka vastavalt vajadusele muuta ja moodustada vajaliku suurusega krundi katastriüksuse piires. Muuga sadama kesk-ja lääneosas on ette valmistatud ligikaudu 16 ha ulatuses krunte.
 
Maa-ala eelised Muuga sadamas on hea asukoht sadama vahetus läheduses, hea juurdepääs sadamakaidele, terminalidele ning põhimaanteedele, suurepärane ühendus teiste riikidega nii meritsi, raudteed kui maismaad mööda, pikaajalised maakasutuslepingud, vabatsooni kuulumine ja kindel partner riigiettevõte AS Tallinna Sadam näol.
 
Vaata andmeid ja jooniseid SIIN >>
 
 
 

Tähtsamad arendusprojektid

Muuga sadama arendusplaanide kohaselt on üks oluline laiendussuund sadama idapoolne konteinerterminali ning söeterminali vaheline ala. Muuga sadama idaosa laienduse I etapi käigus arendati välja 70 ha maad, millest ca 23 ha on merest hõivatud. Projekti raames pikendati 100 m võrra olemasolevat kaid nr. 16 ning rajati uus kai nr. 17 pikkusega 378 m ja sügavusega 14,5 m. Ühtlasi rajati kogu idaosa jaoks vajalik üldinfrastruktuur – ühendusteed ja kommunikatsioonide põhivõrgustik. Muuga sadama idaosa laienduse II etapi rajamise valmidus on olemas. Selle etapi käigus on võimalus ehitada kailiini kuni 1 772 m pikkuses, mille puhul lisandub kuni 67 ha terminaliala.
 
Samuti on AS Tallinna Sadam võtnud eesmärgiks siseneda vedelgaaside LNG ja/või LPG logistika turule tekitades sadamas keskkond gaasiterminalide rajamiseks ning luues samas eeldused Eesti Vabariigi energeetilise sõltumatuse suurendamiseks. LNG terminali plaanitakse rajada Muuga sadama idaosas, kus on olemas terminali rajamiseks vajalikud kommunikatsioonid ja tingimused. Selleks, et terminali suurus ja tehnoloogiline lahendus oleks turunõudluse ning piirkonna vajadustega tasakaalus, plaanitakse projekt realiseerida etappide kaupa. Hetkel koostatakse terminali esimese etapi ehitusprojekti, hinnatakse teise etapi teostatavust ja viiakse läbi selle planeeringumenetlust (täiendav info: www.tallinnlng.com)
 
Alates 2003. aastast on AS-s Tallinna Sadam, ja sh. ka Muuga sadamas, kasutusel ISO 9001 ja ISO 14001 nõuetele vastav kvaliteedi- ja keskkonnamõjude juhtimissüsteem. AS Tallinna Sadam tegutseb keskkonnasõbralikult – arendustegevuste planeerimisel analüüsitakse kõiki keskkonnamõjusid ning arvestatakse nii avalikkuse kui ka klientide arvamust.
 
ASi Tallinna Sadam tegevus mõjutab otseselt Eesti majandust ning Eesti riiki. Ajavahemikus 2010-2015 maksis ettevõte riigile 204 miljoni euro ulatuses dividende ja dividendi tulumaksu.
 
Arvestades Eesti merenduse pikka ja kuulsusrikast ajalugu on Muuga sadama näol tegu endiselt veel küllaltki noore sadamaga. Küll aga on Muuga sadam oma 30 tegutsemisaasta jooksul palju arenenud, õppinud ning kogenud, mis kõik annavad sadamale eeldused ka järgmised 30 aastat Eesti riigi ning majanduse jaoks olulist rolli mängida. 
 

Muuga sadamast lähemalt >>

 
06.09.2016

Uudised ja teated

Vaata kõiki uudiseid
Liikmed
Website built & powered by
MissioonPõhikiriLiikmed
Interaktiivne tutvustusEesti konkurentsieelisedKataloogidMeretransportRaudteetransportLennutransportTerminalidKlastri liikmedIntranetKlastri strateegia 2013-2015
Üldine infoLiikmed
Transport Logistic 2019TransRussia 2019TransRussia 2018CILF 2017Transport Logistic 2017TransRussia 2017Uuringu "Eesti logistikasektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime ülevaade" esitlusTransRussia 2016Arhiiv