Logistikud tutvusid Türgi logistika- ja transpordisektori arenguga

Türgi on seni olnud eestlastele tuntud kui mõnus puhkuse veetmise paik, vähem on aga teada selle majandusest  ja transpordi arengutest. Viimaste aastate arenguid vaadates, siis huvipakkuvat on selles Aasia ja Euroopa piiril asuva riigi majanduses nii mõndagi.

Noor ja dünaamiline riik oma 74 miljonilise rahvaarvuga on maailmas hetkel üks kiirema majanduskasvuga, mis jäi 2011 aastal Türgi tööstus- ja tehnoloogiaminister Nihat Erguni sõnul alla vaid Hiina omale. Ajal, mil paljudel riikidel on olnud raskusi majanduskriisist toibumisega, on Türgi majandus kõvasti kasvanud – 9,2 protsenti 2010 aastal ja 8,5 protsenti 2011 aastal. Sel aastal prognoosib valitsus majanduskasvuks neli protsenti, kuna seda pärsib eurotsooni kriis.

Türgi on praegu suuruselt maailma 17. majandus ja suuruselt kuues majandus EL riikide võrdluses, aastaks 2023 tahab riik tõusta maailma 10 suurema majanduse hulka. OECD prognoosi kohastelt on Türgi kiireima majanduskasvuga OECD liige aastatel 2011-2017.

Investeeringuid transpordisüsteemi on tehtud nii maismaatranspordi infrastruktuuri kui ka sadamatesse.

Riik on välja arendanud ühe laiema teedevõrgu Euroopas. Maanteede kogupikkus on 64 865 km, millest 2080 km on kiirteed. 95 % reisijate veost ja põhiline osa siseriiklikust kaubaveost toimub mööda maanteid. Ekspordi-impordi osas on kõige populaarsem meretransport, mille eeliseks on Türgi ümbritsetus kolmest küljest merega. 8 333 km pikkuse merepiiriga riigi väliskaubavahetusest 86% toimub meretransporti kasutades. Raudtee kogupikkus on Türgis 11052 km ja seda opereerib riigiettevõte General Directorate of Turkish State Railways (TCDD). Kuna suur osa raudteevõrgust on vana, käib hoogne infrastruktuuri moderniseerimine, millega soovitakse laiendada kiirongi liiklust.  Kuni 2023 aastani on valitsusel plaan investeerida raudteele 23,5 miljardit USD. Viimane suur käivitatud projekt puudutab kiirrongiliiklust Ankara ja Istanbuli vahel, selle tulemusel lüheneb sõiduaeg nende kahe linna vahel 7 tunnilt 3tunni ja 10 minutini.

Lennutransport on samuti olnud kiire arenguga ja oma rolli on selles mänginud kindlasti suur ja kasvav turismisektor. 2010 aastal oli Türgil 100 miljonit lennureisijat, mis on u 20% enam kui sellele eelneval aastal. Türgis on 46 lennujaama, millest 16 teenindab rahvusvahelisi liine.

Turkish Airlines, mis alustas tööd juba 1933 aastal,  on üks kiiremini kasvav ja hinnatud lennufirma Euroopas. Turkish Airlines valiti 2011 aastal parimaks lennunduse ettevõtteks Euroopas - “Best Airline in Europe” (Skytrax World Airline Awards - 2011). Ka lennujaamad on olnud kiire arenguga ja saavutanud rahvusvahelist tunnustust - Istanbuli Ataturk lennujaam valiti 2010 aastal parimaks lennujaamaks Lõuna-Euroopas. Tulenevalt kiirest arengust ei suuda Istanbuli kolm Euroopa poolel asuvat lennujaama reisijaid  varsti enam ära teenindada ning juba plaanitakse ehitada üks lennujaam lisaks.Türgi 15 lennufirmast  3 on spetsialiseerunud kaubavedudele.

Kaubavedude osas on siiski suurim tähtsus antud mere- ja raudteetranspordile. Sadamatest on plaanis välja arendada logistikakeskused, mis eeldavad kombineeritud transpordiliikide kasutamist arendamist.  Üks oluline osa logistikakeskuste arendamisel on sadamate ühendamine rauteevõrgustikuga.

Uued projektid, millesse investeeritakse pidevalt ja pikaajaliselt, ei ole vaid riigi õlul, vaid on sageli kombinatsioon riiklikust ja erakapitali koostööst.

Logistikateenused on Türgis suhteliselt uus sektor, mis areneb kiiresti. Asudes suurte teede ristumiskohas, on Türgil suur potentsiaal saada tulevikus edukaks logistikakeskuseks. Üht suuremat logistikakeskust, mis asub Kocaeli piirkonnas, külastas Logistikaklastri delegatsioon 13.-20.novembril toimunud õppereisi käigus.

On see siis sadamate piirkondadesse logistikakeskuste arendamine,  tunnelite ehitus või kiire raudteeliiklus – siis logistikutel ja transpordiettevõtjatel on Türgi arengust ja plaanidest kindlasti midagi õppida.