Logistikainstituut ja LTA teevad 2013 aastal ettevalmistusi suveülikooli käivitamiseks

Suveülikoolid, mis arendavad kultuurivahetust, vastastikku arusaamist ja loovad koostööks vajalikke võrgustikke, on maailmas päris populaarsed. Mitmed Euroopa ja USA ülikoolid pakuvad tudengitele logistika-ja transpordialaseid suvekursuseid, kuid meie lähinaabruses selline rahvusvaheline suveprogramm veel puudub.

Põhjuseid, miks käivitada logistika suveülikooli  just Eestis, just nüüd ja just koostöös LTAga, on mitmeid. Arengufond on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel asunud Eesti majanduse kasvuvaldkondade otsingule. Uuringu eesmärk on välja selgitada need ettevõtluse valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse konkurentsieelis saavutada. TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk mainis oma 10.detsembril Äripäevas ilmunud arvamusloos, et välisõpilaste Eestisse meelitamine on peamine võimalus suurendada meie ülikoolide teadusressursse, rahalisi ressursse ja inimressursse ning selle kaasamise edust sõltuvad meie riigi üldine ekspordiedu ja majanduskasv. Kolgi sõnul peaks õigesti suunatud 3000 välisdoktorit Eesti ülikoolides peaks andma vähemasti 1000 uut rahvusvaheliseks sündinud uut idufirmat ja võimaldama arenguhüpet olemasolevatele. See võiks tähendada SKT ja riigi rikkuse märkimisväärset kasvu lähikümnendil. Logistikasektor on suure kasvupotentsiaaliga majandusharu, mille osakaal SKTst ulatub 10-15 protsendini, sõltuvalt sellest, millised seonduvad tegevused sektorisse hõlmatakse. Logistikateenused omavad Eesti Panga andmeil Eesti teenuste ekspordis suurimat osakaalu, moodustades 40% kogu Eesti teenuste ekspordimahust.

TTÜ logistikainstituudil ja LTAl on plaanis alates 2013-2014 käivitada täiendkoolituse formaadis suveülikooli kursus, mis on suunatud välismaa ülikoolide logistika ja tarneahela tudengitele ning ka praktikutele logistikasektori ettevõtetest. Programmi eesmärk on tutvustada Eestit kui võimalikku partnerriiki, meie geograafilisi eeliseid, infrastruktuuri ja siinseid ettevõtteid.

Suveülikooli mõttele andis hoogu prorektor Alar Kolgi esitatud küsimus, et kas arvestades TTÜ rahvusvaheliste suvekoolide edu ja populaarsust, oleks põhjust teha rahvusvaheline logistikainstituudi suveprogramm. Teiselt poolt saime mitmetelt Logistikaklastri õppereisidelt kinnitust, et välisettevõtetel on huvi saata oma spetsialiste lühikeseks perioodiks Eestisse. Suveülikooli üks lisaväärtus on pingevaba õhkkond ja kontaktvõrgustik, mis aitab hilisemas töös.  Alar Kolk ettevõtjatele välja käinud võimaliku eduvalemi: Eesti eksportija + TTÜs õppiv hindust (või hiinlasest) magistrant = parim tootearendus täna + parim müügiesindaja Indias (Hiinas) kahe aasta pärast. Seda mõtet veidi laiendades juba ettevõtetes töötavatele inimestele, võiks valem olla ka: Eesti logistikaettevõtja + TTÜs suveülikoolis õppinud välisettevõtte töötaja = parimad suhted ja kõrgem teadlikkus meie investeerimiskliimast ja transpordikoridori eelistest.

Suveülikool on sobiv sissejuhatus ja hiljem toetav moodul inglisekeelsele logistika õppekavale. Arvestades logistika kui distsipliini globaalsust, välissuhete võrgustiku tähtsust ja suurt välistudengite huvi selle eriala ja Eesti vastu, tundub see igati loogiline ja vajalik samm. 2012 aasta kevadtalvel loodi TTÜs logistikainstituut ja 2012 aasta sügisest rakendusid uued õppekavad nii bakalaureuse kui magistri tasemel  - nendele õppekavadele õppimaasumise oli üks TTÜ suurimaid konkursse ja praeguste tudengite tase ja motiveeritus innustab ka õppejõude ja ülikooli ületama tudengite ootusi ja pakkuma paremat haridust, mis käesoleval aastal on hõlmanud partnernädalat, välislektoreid ja individuaalset tegelemist tudengitega.

Suveülikooli programm, mis on mõeldud kõigile, kes soov end erialaselt täiendada või silmaringi laiendada, on hetkel planeeritud 10 päevasena, millest intensiivse koolituse osa oleks 7 päeva. Sellele lisaks on võimalik pakkuda eelneval või järgneval perioodil huvitavaid mitteakadeemilisi ettevõtmisi. Koolituspäevad on jaotatud 3 osasse. Päevad algavad loenguga, sellele järgneb mõne ettevõte külastus koos samuti tutvustuse ja teemakohase ettekandega ning pealelõunane aeg jääb päeva kokkuvõtvaks seminariks või mõne kaasuse läbimängimiseks. Oluline  rõhk on ka õppetöö välisel vabaaja programmil, mis peaks toetama pikaajaliste sõprussuhete ja erialase suhtevõrgustiku tekkimist, erinevate riikide ja kultuuride tundmaõppimist, ning ka erialase teabe ja vaatenurkade tutvustamist.

Grupi kokkupanemisel oleks eripäraks just tudengite kutsumine Aasiast, Ameerikast, EL, Venemaalt ja ka Eestist nii, et ühestki riigist või piirkonnast poleks liiga palju osalejaid vaid tekiks kultuuride, regioonide või riikide segu, mis oleks üheks programmi tugevuseks.

LTA poolne panus saab olema logistikaettevõtete tutvustamine ja oma kogemuste jagamine. Nii nagu Eesti geograafilise asukoha eelis on võimaldanud meil saada erinevate kaubateede ja transiidiäri koridoriks, nii annavad samast geograafilisest asukohast tulenevad kogemused meile võimaluse tutvustada välisüliõpilastele erinevate ärikultuuride ja ettevõtlusega seotud eripära.

Hetkel on laual mõned variandid, milline võiks olla antud programmi akadeemiline sisu, ning logistikainstituut loodab selles osas otsused langetada kevadeks. Nii TTÜ logistikainstituudi kui ka LTA ühine soov on, et tänu suveülikooli programmile saab aastate pärast öelda, et meil on nüüd sõber näitlikult igas sadamas.

Kati Kõrbe, TTÜ Logistikainstituut
Margot Ots, Eesti Logistikaklaster/LTA

Artikkel ilmus ka Äripäeva Logistika kuukirjas detsembris 2012