Paet: tugevad transpordi- ja energiaühendused teiste Läänemere riikidega on Eesti tulevikule väga tähtsad

Välisminister Urmas Paet ütles 17.aprillil transiidikonverentsi TRANSESTONIA 2013 avades, et Eesti transpordi- ja energiaühendused teiste Läänemere piirkonna riikidega on Eesti tulevikule määrava tähtsusega.

Paeti sõnul on Eesti praeguseks Läänemere piirkonna kõige integreeritum riik, kuuludes Euroopa Liitu, NATOsse, euroalasse, Schengenisse ja OECDsse.

„Eestist jõuab kaup 24 tunniga 50 miljoni ning 48 tunniga 300 miljoni tarbijani,“ märkis ta. „Eesti pole mitte üksnes hea transiidikanal vaid ka hea
jaotuskeskus ning koht, kus anda kaubale lisandväärtus. Just Eestis on Euroopa Liidu idapoolseim meresadam.“ Eestis kasutatav rööpmelaius võimaldab kaupu siit otse idasuunal edasi viia. Lisaks on raudteevedude puhul kasutusel elektrooniline andmevahetus, mis võimaldab kaupade eeldeklareerimist tollis, säästes aega ja seega kulusid. „Ent kindlasti vajab Eesti, ja kogu meie piirkond, ka Rail Balticut, et tagada
veelgi parem ühendatus Lääne-Euroopaga,“ ütles Paet.

Rääkides energeetikast märkis Paet, et energeetilise tooraine varud Euroopas on napid ning nafta ja gaasi osas kasvab Euroopa Liidu sõltuvus impordist kiiresti. „Prognooside kohaselt kasvab liidu sõltuvus sisseveetavast energiast praeguselt umbes 50-lt protsendilt 65 protsendini aastal 2030 ning 2035. aastaks kasvab Rahvusvahelise Energiaagentuuri prognoosi kohaselt energiatarbimine kolmandiku võrra elatustaseme tõusu tõttu Hiinas, Indias, Lähis-Idas ja mujal,“ sõnas välisminister. Ta lisas, et Euroopale on oluline olla avatud uutele lahendustele, et mitmekesistada energiaallikaid. Eesti jaoks tähendab energia varustuskindlus välisministri sõnul eelkõige taristu arendamist –
võrgustumist ning tarneallikate mitmekesistamist. „On tähtis, et energeetika ja transpordi regionaalne sidusus oleks veel toimivam ja neist jõupingutustest on kindlasti kasu ka Eesti logistikasektorile,“ lausus ta. „Elektri valdkonnas oleme arendanud Soome lahe ülest koostööd ja meil
on toimiv Estlink 1 elektriühendus Eesti ja Soome vahel. Estlink 2-ga on saavutatud selge edasiminek ning see valmib 2014. aastal.“
Praegu on Eesti gaasituru mõttes veel energiasaar. „Gaasituru ümberkorraldamine on vajalik konkurentsi, parima hinna, valikuvabaduse ja meie energiajulgeoleku tagamise jaoks,“ ütles Paet.

„Samm-sammult on Eesti muutumas üha paremini integreerituks nii Põhja-Balti energiaturuga kui ka Euroopa Liidu energia siseturuga, samuti liitume me Rahvusvahelise Energiaagentuuriga, et olla osa üleilmsest koostööst energiavarustuse kindluse alal.“ Ta lisas, et Baltimaade ja Soome regionaalse gaasituru käivitamine eeldab LNG terminali rajamist. Logistikasektori kestlikkuse mõõt tulevikus ja juba praegu on selle keskkonnakõlblikkus. „Kõrged ohutusstandardid, põhjalik planeerimine ja tehnoloogiline kõrgtase peaksid saama meie logistikasektori lahutamatuks tunnuseks, sest ainult nii õnnestub konkureerida olukorras, kus aina rohkem pööratakse tähelepanu lahenduste säästlikkusele ja keskkonnaohutusele,“ ütles Paet.

„Meie logistikasektor on seotud Läänemere kui suurepärase veeteega. Läänemeri peab jääma meie kodumereks ka edaspidi aina tiheneva laevatamise, keerulisemate lastide ja ilmastikutingimuste juures,“ lisas ta. Paeti sõnul on Eesti keskkonnasäästlikkuse osas eeskujuks teistele. „Meie aina puhtama ja säästvama põlevkivitehnoloogia vastu tuntakse huvi Ameerikast Jordaaniani,“ lausus ta.
„Säästev areng on aina olulisem viimaste aastate majandus- ja võlakriisi taustal ning muud arengut kui kestlik ja säästev ei saagi olla.“