Transestonial räägiti Eesti transiidisektori arengust

17.aprillil Muuga sadamas toimunud rahvusvahelisel transiidikonverentsil TRANSESTONIA 2013 räägiti transiidi arengust ja mainest.

Eesti Logistikaklastri poolt kaaskorraldatud  konverents oli seekord pühendatud küll nafta ja gaasi teemadele, kuid mitmetes ettekannetes puudutati konteinervedude teemat. Viimase seitsme aastaga on raudteetranspordi maht, mis kõige täpsemalt Eesti transiiti iseloomustab, langenud ligi kolm korda. Selle põhjuseks on Sillamäe sadama juhi Tiit Vähi hinnangul nõrgad poliitilised sidemed teiste transiidiriikidega, eeskätt Venemaaga. Suhete soojenedes võivad ka mahud tema sõnul poole võrra kasvada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
 
"Ma ei tahaks öelda, et see, mis oli võib-olla kümmekond aastat tagasi Eesti n-ö maiusala - naftaeksport, naftatransiit - , tulevikus nii jääb. Ilmselt naftatransiidi asemele ehk läbivedamise asemele tulevad kindlasti hoidmised, laomajandus," rääkis Vähi.

EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe sõnul on Venemaa Ust-Luga sadam andnud Eesti kaudu käivale transiidile tugeva hoobi ning raudteel oleks potentsiaali vedada vähemalt poole rohkem kaupa kui praegu.

Vähi hinnangul on transiidi arenguid silmas pidades oluline roll just konteinervedudel, mille edu võti seisneks selles, kui Eesti sadamad hakkaksid investeerima tühjade konteinerite kaubaga täitmise projektidesse.

"Küsimus on selles, et kui konteinerid suudetakse läbi Eesti viia kahele poole täidetuna, siis mahud kindlasti hakkavad väga palju suurenema," märkis Vähi. Mis puudutab aga veeldatud maagaasi LNG terminali Eestisse ehitamise mõju gaasi hinnale, siis see ei pruugi asjaosaliste hinnangul idanaabri hinnapakkumisega võistelda.
"Meie praegune allikas, kust me oleme ka iseseisvusaja paarkümmend aastat gaasi saanud, on Venemaa, Gazprom, kes on alati võimeline pakkuma odavamaid hindasid," tõdes Vähi.

"Kui rääkida lihtsalt hinnast, siis muidugi praeguses olukorras ma ei usu, et LNG tuleb Eestisse päris madalalt," märkis Bominflot Estonia tegevdirektor Anatoli Belov.

Selleks, et tagada globaalselt jätkusuutlikku majandusarengut, kõlas TransEstonia konverentsil ka mõte, et riigid peaksid loobuma aina vähenevate energiaressursside kasutamisele üles ehitatud majandusmudelist.
"Meie senine heaolu põhineb suhteliselt odaval energial ja ma arvan, et meil ei õnnestu seda heaolu sellisel kujul säilitada, sest energia omahind koguaeg kasvab ja energia kallineb," selgitas CC Advisors partner Raul Markus.

Allikas: ERR