Täna tutvustatakse LTA poolt uuringut „Eesti Logistikasektori majandusmõju ja rahvusvaheline konkurentsivõime“

Täna tutvustatakse Tallinnas Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni tellimusel rahvusvahelise sõltumatu audiitorettevõtte AS PricewaterhouseCoopers’i poolt teostatud uuringut „Eesti Logistikasektori majandusmõju ja rahvusvaheline konkurentsivõime“. Uuringu esitlusel osalevad ministeeriumide, pankade, ülikoolide ning ettevõtlusorganisatsioonide esindajad. 

Varasemalt on värskelt valminud uuringu tulemusi tutvustatud 1. veebruaril  majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile ja 14. veebruaril riigikogu majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni liikmetele.

Uuring „Eesti Logistikasektori majandusmõju ja rahvusvaheline konkurentsivõime“ on jätk 2013. aastal samuti Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni poolt tellitud ja PricewaterhouseCoopers’i poolt läbiviidud esimesele analüüsile Eesti transiidikoridori konkurentsivõime teemal.  Toonase teadusuuringu tellimise ajendas vajadus selgitada välja millised on Eestit läbivad transiidimahud ja milline on nende otsene ja kaudne mõju majandusel sh sektoriga seotud töötajate arv, tasumäärad, loodav lisaväärtus ja Eesti konkurentsivõime.

Mõned olulised järeldused uuringust:

• Majandusmõjud – Eesti logistikasektori panus Eesti SKT-sse on 18%, mis võib olla kaubamahtude langusest tulenevalt vähenenud.
• Logistikasektor genereerib otseselt ja kaudselt Eestis tööd ca 92 tuhandele inimesele, kelle aastased tarbimiskulutused kokku on ligikaudu 1,9 miljardit eurot aastas.
• Riigieelarvesse panustab logistikasektor erinevate maksude ja dividendide kaudu ligi 1,045 miljardit eurot aastas
• Ligikaudse arvutusena võib öelda, et kaubamahu muutumisel 10% võrra muutub  riigieelarve  ca. 105 miljoni euro ulatuses.

Analüüsi kohaselt on perioodil 2005-2015 rahvusvahelised kaubaveod kokku vähenenud ligikaudu 50 protsenti. Sadamate kaubaveod langesid sel perioodil 26 protsenti ning raudteede kaubaveod 68 protsenti. Võrreldes meie naaberriikidega, kes on ülemaailmsest kaubavahetuse tõusust võitnud, on Eesti vastupidiselt mahtu oluliselt kaotanud. Raudtee kasutustasud ja transiidikoridori konkurentsivõime – Eesti transiidikoridori konkurentsivõime on tulenevalt kõrgetest hindadest suhteliselt nõrk.

Ettevõtjad on teinud ministeeriumidele ja riigikogu liikmetele konkreetsed ettepanekud olukorra parandamiseks:

1. Eestis tuleks infrastruktuuri kasutustasud ning maksustamise metoodika viia kooskõlla Euroopa Liidu põhimõtetega. See tähendab, et kasutaja maksab oma kulud ja tuleb lõpetada ristsubsideerimine.
2. Eestit läbiv logistikaahel on kvaliteetne ja kiire, aga hind ei ole konkurentsivõimeline. Riiklikult kehtestatavate tasude määrad peavad arvestama turu taluvust ja olema sellised, et kogu meie logistikaahel oleks naaberriikidega võrreldes hinna poolest konkurentsivõimeline (mitte kõrgem hind naabritest) .
3. Meie lähimad naabrid on ka meie suurimad konkurendid. Selleks, et konkureerida, on vaja rohkem ka riigi tasemel suhelda. Vaja on algatada konstruktiivne dialoog ja oluline on just majandusalane suhtlemine riiklikul tasemel.
4. Siseriiklikus kommunikatsioonis tuleks ka riigi esindajate poolt selgitada logistika ja transiidi tähtsust Eesti majanduse kasvule.
5. Pidades oluliseks tagada Eestit läbiva rahvusvahelise logistika- ja transiidiahela areng ning jätkusuutlikkus on ettepanek  koostöös Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooniga luua  Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi  juures nõuandva õigusega Logistikavaldkonna nõukoda.
6. Riigil on väga suur osa logistikavaldkonnas: omab sadamaid, raudteed, autoteed / seadused, määrused, regulatsioonid, load, kooskõlastused / lepped teiste riikidega. Seega tuleks valdkonnale palju rohkem tähelepanu pöörata ja otsuste tegemisel arvestada teiste osapoolte ning ekspertidega.