Facebook Facebook Eesti keelEnglishSuomeksiПо-русски 中国的

Tallinna Sadama olulisimad sündmused ja projektid 2015

Anname ülevaate lõppeva aasta olulisimatest sündmustest ja enim märkimist väärivatest projektidest, mis Tallinna Sadamas 2015. aasta jooksul ellu viidud.

 

AS Tallinna Sadam sai uue nõukogu ja ajutise juhatuse:

Käesoleva aasta augustis said ajutisteks Tallinna Sadama juhatuse liikmeteks sadama senine finantsjuht Marko Raid ning vandeadvokaat Carri Ginter. Käimas on konkurss uute juhatuse liikmete leidmiseks.
 
 
 
Septembris nimetas majandus- ja taristuminister Kristen Michal ametisse uued Tallinna Sadama nõukogu liikmed: vandeadvokaat Aare Tark, audiitor Urmas Kaarlep, ettevõtjad Mart Luik ja Üllar Jaaksoo, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks ning rahandusministeeriumi  asekantsler Agris Peedu. Nõukogu esimeheks valiti Aare Tark. Alates septembrist ei kuulu Tallinna Sadama nõukokku ühtegi poliitikut. 

TS Laevad OÜ juhatuse ametisse kinnitamine:

Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad OÜ juhatuse esimeheks sai alates 9. detsembrist Kaido Padar ja juhatuse liikmeks Mart Loik. Kaido Padar on viimased kaheksa aastat töötanud erinevatel ametikohtadel Eesti Postis ning Mart Loik omab pikaajalist kogemust meretranspordi ja laevanduse valdkonnas. Ametisse kinnitati sobilikud inimesed, kes rajavad äritegevust alustava organisatsiooni, mis on valmis Eesti suursaarte ja mandri vahelise parvlaevaliikluse alustamiseks järgmisel sügisel. 

Reisijate arvu rekord:

Vanasadamas teenindati eeskujulikult ühel päeval (16.07.2015) 51 714 reisijat, terve aasta jooksul ületab reisijate arv rekordilised 9,7 miljonit.
Vanasadamas on 3 regulaarset laevaliini: Tallinn-Helsinki, Tallinn-Stockholm ja Tallinn-Peterburi ning teenindatakse kruiisilaevasid ja purjejahte. 
 

Reoveetorustiku käivitamine Vanasadamas:

Uuel kruiisikail valmis 2015. aastal rahvusvahelistele (IMO ja HELCOM) keskkonnanõuetele vastav reovee torustik, mis võimaldab kruiisilaevadel kiirelt ja mugavalt otse torustikku anda ära kõik oma reoveed sadamas. Antud projektiga on Tallinna Sadamas võimaldatud kaasaegsetele nõuetele vastava teenuse osutamine kruiisilaevadele ning astutud oluline samm Läänemere puhtama merekeskkonna tagamiseks. 
 

Tallinn-Stockholm 25:

17. juunil 2015 möödus 25 aastat Tallinn-Stockholm reisilaevaliini taasavamisest, esimeseks reisilaevaks oli M/L Nord Estonia. Selle aastapäeva tähistamiseks toimus pidulik üritus D-terminalis, kuhu saabus M/L Victoria I. Kohal olid AS Tallinna Sadam juhtkond, Rootsi suursaadik Eestis hr Anders Ljunggren, esimene N&T Estline AB juht Hans Laidwa, M/L Victoria I kapten Meelis Puura, AS Tallink Grupp esindajad ja teised ametiisikud. Toimusid pidulikud sõnavõtud. Reisijate ja pealtvaatajate tuju hoidis üleval sadama puhkpilliorkester ja maskott hüljes Ülo.
 
25 aasta jooksul on kahe naaberriigi pealinna vahel reisinud 13 miljonit reisijat. 

Tallinn-Helsingi 50:

Tallinna Sadamas tähistati 7. juulil 50 aasta möödumist päevast, mil laevaga “Vanemuine” taastati II Maailmasõja eel katkenud regulaarne laevaühendus Eesti ja Soome pealinnade vahel. Laevaliini 50. aastapäeva puhul paigaldasid Tallinna Sadama ja Helsingi Sadama juhid Vanasadama A-terminali avareisi tähistava mälestusplaadi, toimus temaatiline konverents ning juubelikontsert A-terminali ees. Tähtpäeval olid kohal esimesel laeval töötanud vanemtüürimees Ülo Kollo ja tüürimees Peeter Veegen.
 
 
 
Laevaliini taasavamise järgsel aastal reisis kahe pealinna vahel 15 000 reisijat, kuid täna seilab sellel liinil ainuüksi ühel päeval keskmiselt 20 000 inimest ning kogu aastas teenindame ligi 8 miljonit reisijat. Tallinna-Helsingi liini teenindavad neli laevafirmat – Tallink, Viking Line, Eckerö Line Vanasadamas ning Linnahalli kailt ka Lindaliini katamaraanid. 
 

Parvlaevade finantseerimine:

Riigile kuuluv AS Tallinna Sadam emiteeris 1. detsembril Pohjola Panga Eesti filiaali vahendusel 60 miljoni euro eest kaheaastase tähtajaga võlakirju, laekuvaid vahendeid kasutatakse parvlaevade ehituse finantseerimiseks.  
 

Muuga sadama summaarne riskianalüüs:

Valminud riskianalüüsi läbiviimise eesmärgiks oli Muuga sadama-alal asuvate ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevusest tulenevate riskide hindamine ja summaarse riskianalüüsi koostamine, kus kajastuvad võimalikud koos- ja vastasmõjud suurõnnetuste toimumisel Muuga sadamas. Analüüsi soovituste tulemusena on Tallinna Sadam koostöös terminalide operaatoritega alustanud Muuga sadamas rakendatud ohutussüsteemide integreerimist ning ühtsete tegevusjuhiste väljatöötamisega.  

Vanasadama 16. kai ramp, galerii ja liikurtee:

Vanasadamas sai liinilaevade käsutusse täiendav kai, kus edaspidi hakatakse teenindama eelkõige St. Peterline laeva, aga kai on sobilik ka teiste liinilaevade teenindamiseks. Reisijatekoridoris ehk galeriis asub Eesti esimene 153-meetri pikkune liikurtee, mis võimaldab reisijatel mugavamalt läbida pikka koridori. Läänemerel seilavad laevafirmad toovad pidevalt liinidele uusi ja kaasaegseid laevu, mis seavad ka sadamale kohustuse uuendada laevade ja reisijate teenindamise taristut.
 

TWIN-PORT 2 Tallinna Sadama koostööprojekt Helsingi sadama ja Tallinkiga saab Euroopa Liidult ligi 30 miljonit eurot toetust

 
Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid lõppeva aasta 10. juulil heaks Euroopa Komisjoni transporditaristu toetuste paketi ja sealhulgas ka toetuse andmise Tallinn-Helsingi mereühenduste arendamise projektile TWIN-PORT 2.  AS Tallinna Sadam, Helsingi sadam ja AS Tallink Grupp saavad CEF transpordi programmi 2014 mitmeaastaste projektide taotlusvoorust infrastruktuuri arendusprojektidele kokku toetust 29,3 miljonit eurot. Projekti raames kavandatavate investeeringute kogumaksumus on 97,6 miljonit eurot.
 
Tallinn-Helsingi mereühenduse arendamiseks aastatel 2015-2018 saadav toetus jaguneb järgmiselt:
  • ASile Tallinna Sadam 5,3 miljonit eurot erinevateks arendusteks Vanasadamas, sh D-terminali laiendus, reoveesüsteem laevadelt reovee vastuvõtuks, A-terminali esise liikluse ümberkorraldamine ning A ja D terminalide ühendamine. Tallinna Sadama investeeringud kokku on 17,6 miljonit eurot.
  • Helsingi Sadamale 19,2 miljonit eurot Tallinn-Helsingi liiniga seotud sadama rajatiste ja liikluse arendamiseks, sh uus kiirvooluline terminal, rambid laevadele, pääslasüsteemid ja ühendused linnaga. Helsingi sadama investeeringute kogumaht on 64 miljonit eurot.
  • ASile Tallink Grupp 4,8 miljonit eurot uue keskkonnasõbraliku LNG laeva ehitamiseks. Laev hakkab Tallinn-Helsingi liinil sõitma 2017. aastast. Laeva maksumuseks on 230 miljonit eurot ning TWIN-PORT 2 raames tehtava investeeringu suuruseks on 16,0 miljonit eurot.

---------------------

(Allikas: http://www.ts.ee/uudised?art=651)

30.12.2015

Uudised ja teated

Vaata kõiki uudiseid
Liikmed
Website built & powered by
MissioonPõhikiriLiikmed
Interaktiivne tutvustusEesti konkurentsieelisedKataloogidMeretransportRaudteetransportLennutransportTerminalidKlastri liikmedIntranetKlastri strateegia 2013-2015
Üldine infoLiikmed
Transit Kazakhstan 2019Transport Logistic 2019TransRussia 2019TransRussia 2018CILF 2017Transport Logistic 2017TransRussia 2017Uuringu "Eesti logistikasektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime ülevaade" esitlusTransRussia 2016Arhiiv