Tallinna Sadama nõukogu kinnitas LNG punkerdamise terminali rajamise

Nõukogu otsusel sõlmitakse Muuga sadama idaossa  väikesemahulise LNG vastuvõtu- ja jaotusterminali rajamiseks AS-iga Vopak E.O.S. hoonestusõiguse seadmise ja  servituudileping ning koostööleping. Rajatav LNG punkerdamise terminal loob võimaluse meritsi saabuva LNG vastuvõtmiseks, hoiustamiseks ning punkerlaevadele või tsisternveokitele laadimiseks.

 

“Terminali eeldatavaks ehitusmaksumuseks on kuni 20 miljonit eurot,mille investeerib  Tallinna Sadama partner” lausus AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimees Remo Holsmer. “Ehituse täpne ajakava sõltub koostööst projekti menetleva kohaliku omavalitsuse ehk Jõelähtme vallaga, praeguste kavade kohaselt on terminali valmimine planeeritud 2017. aasta algusesse.”

 

Holsmeri sõnul on aastaringselt jäävabana navigeeritav Muuga sadam asukohana LNG punkerdamise terminalile parimaid võimalikke Eestis. “LNG terminali rajamine parandab märgatavalt Eesti  positsiooni  Läänemerel, kuna vähestes Läänemere sadamates on olemas LNG punkerdamisvõimalused, “kirjeldas Holsmer.  “Karmistunud keskkonnanõuete tõttu võtavad laevafirmad üha enam LNG-d  kasutusse laevakütusena.”

 

Esimeses etapis on Muuga sadama idaosasse kavas rajada LNG vastuvõtu- ja jaotusterminal kuni 4000-kuupmeetrise mahutipargiga. Kogu territooriumi pindala on ligikaudu 8500 ruutmeetrit.

Järgmistes etappides  kaalutakse mahutipargi suurendamist ja   LNG taasgaasistamist ning ühendustorustiku kaudu maagaasivõrku suunamist.

 

Veel kinnitas Tallinna Sadama nõukogu tänasel koosolekul  maa kasutusõiguse seadmise AS-i Viimsi Vesi kasuks reoveepumpla ja reoveetorustiku rajamiseks Allika maaüksusest kuni Nuudi tee 48 asuva reoveepuhastini. Uue torustikuga juhitakse kogu Viimsi valla territooriumilt kogutav reovesi Muuga reoveepumplasse.

 

“Uus torustik võimaldab Viimsi vallal edaspidi soodsamatel tingimustel teenust pakkuda ja on seetõttu väga oodatud uudis kõigile Muuga sadama naabervalla Viimsi elanikele ja ettevõtetele.   Samas  vastab ka pikemaajaliselt Tallinna Sadama ja meie operaatorite vajadustele – tulevikus puudub sadamal reoveetorustiku amortiseerumise korral vajadus uue kanalisatsioonitrassi rajamise järele, kuna saame liituda AS-i Viimsi Vesi rajatava torustikuga,” märkis AS Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil.  “Sadama omandusest  valla kasutusse antavale maatükile rajatakse ka avalik tee, mis  ühendab  Muuga külas asuvad Ojakääru tee ja Kasekännu tee ja annab elanikele võimaluse mugavamalt ning kiiremini jõuda  koju, kooli ja tööle.”

 

Tallinna Sadama juhatus andis nõukogule ülevaate ka Vanasadama kinnisvaraarenduse hetkeseisust. Eelmisel aastal korraldas Tallinna Sadam arhitektuurivõistluse kahe sadamalähedase maa-ala – Linnahalli ning Reidi tee ehk Põhjaväila suunal – linnaruumilise ehk mahulise eskiisi saamiseks.

 

“Tallinna Sadama eesmärk on koostöös erinevate partneritega – omavalitsusest kuni maaomanike ja kinnisvaraarendajateni – rajada arendusalale ühtne äri-, majutus- ja teeninduspindasid hõlmav kvartal, mis muudab kogu Vanasadama ala atraktiivseks nii turistile kui linlasele,” lausus Holsmer. “Samas peab kinnisvaraarenduses lähtuma ka Vanasadama arengu vajadustest.”

 

Järgmise sammuna mullu korraldatud arhitektuurivõistlusele on kavas kõiki alasid katvate detailplaneeringute algatamine.

 

Lisaks  kinnitas Tallinna Sadama nõukogu erinevate mere ja merenduse, kultuuri ning spordiga seotud toetussummade eraldamise kogumahus 160 000 eurot. Sponsorlustaotlusi laekus kokku 80, millest rahuldati 21 avaldust. Toetuse saanute nimekiri avaldatakse lähiajal  Tallinna Sadama kodulehel veebiaadressil www.ts.ee/sponsorlus

 

AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamatekompleks. Sajaprotsendiliselt Eesti riigile kuuluv AS Tallinna Sadam koosneb viiest sadamast: Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam.