Läänemere seisund püsib stabiilsena

Täna toimunud Merepäevade konverentsi esinejad hindasid Läänemere seisundi heaks, samas iseloomustab Soome lahte eelkõige põllumajanduslikust tootmisest tingitud toitainete üleküllus ehk eutrofeerumine.

Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi professor Urmas Lipsu sõnul näitavad kõik uuringud, et mõju Läänemerele tuleb eelkõige maismaalt mitte merelt ja laevandusest. “Läänemeres on fosforit ja lämmastikku palju ning selle peamine allikas on põllumajandus ja olmereoveed,” sõnas Lips.

“Keskkonnanõuded karmistuvad, kuid tuleb arvestada, et keskkonnakaitsesse tehtud investeeringud toovad alati tagasi, olgu selleks siis kas või võimalus meil kõigil merel puhkust veeta,” lausus Lips.

Euroopa Komisjoni asepeasekretäri Henrik Hololei sõnul on laevandus üks kõige vähem saastavaid transpordiliike kui võtta aluseks reostus veoühiku kohta. “Keskkonnakaitse ei tähenda üksnes lisakulusid, vaid pakub ka võimalusi,” ütles Hololei.

“Laevade kütusekulu piiramine tõhususe suurendamise kaudu vähendab nii süsinikdioksiidi heitkogusid kui ka kütusearveid ning annab konkurentsieelise võrreldes teiste laevaomanike või transpordiliikidega,” märkis Hololei.

Viimasel kümnel aastal on Eesti investeerinud veemajanduse infrastruktuuridesse kokku 600 miljonit eurot.

Üle 70% Euroopa Liidu eksporditavast ja imporditavast kaubast ning ligi 40% Euroopa Liidu sisesest kaubavahetusest transporditakse laevadega. Merendusega on seotud Euroopas 5,4 miljonit inimest ning antud sektoris luuakse aastas 500 miljardi euro ulatuses lisandväärtust.

Merepäevade konverents toimus sel aastal seitsmendat korda. Konverents käsitles Läänemerd ja Soome lahte kui keskkonda, majandusruumi ja turismikohta.