Facebook Facebook Eesti keelEnglishSuomeksiПо-русски 中国的

Eesti Raudtee juht: keskenduda tuleks Peterburi suunale

Raudteeühenduse arendamisel tasuks eelkõige kiirendada Tallinn-Peterburi rongiliini ning kahesuunalisi lõike juurde ehitada, Haapsalu raudtee taastamine sõltub aga poliitikute tahtest, leiab Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann.

"Raudtee on massitranspordi kanal. Eestis on niivõrd vähe inimesi, et me ei saa reisijatevedu käsitleda puhtalt selle põhjal, kas ta tasub või ei tasu ära. Ükskõik kuidas arvutad, kindlasti ei tasu," ütles Asmann Vikerraadio saates Uudis+.

Niisiis sõltub Haapsalu raudtee taastamine majandusministeeriumi otsustest. "Kui riik näeb, et selline liin on oluline, see pannakse riiklikusse arengukavasse sisse ja rakenduskavas nähakse ette raha nii selle ehitamiseks kui tulevikus üleval hoidmiseks, siis ma ei näe probleemi. Eesti Raudtee ehitab selle tee valmis ja hoiab seda korras," rääkis Asmann.

Aga ilma riigi poolt ette nähtud rahastuseta ettevõte Haapsalu liini ei taasta, sest siis tuleks selle finantseerimiseks tõsta kaubavedudelt küsitavat infratasu.  "See on sisuliselt enda jalga tulistamine. Transpordisektoris on konkurents ülitugev ja hind on äärmiselt oluline komponent, mille üle konkureeritakse," põhjendas ta.

Enamik Eesti Raudtee tuludest teenitakse kaubavedajatelt küsitavalt infrastruktuuri kasutamise tasudega. Eelmisel aastal teeniti kaubavedudelt 55 miljonit, reisirongidelt aga vaid 2,7 miljonit eurot.

Seepärast keskendub raudteefirma ennekõike Ida suunale, kuigi kaubavedude maht on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. "Venemaa arendab jõuliselt oma sadamaid nii Balti mere regioonis kui Kaug-Idas kui ka Musta mere rannikul, ka Murmanskis. Mahukaupade suurt vedu läbi Eesti sadamate lähiajal me ette ei näe," tõdes Asmann. Lähiajal transiit küll jätkub, kuid pikas perspektiivis kaubaveod ei kasva.

Küll aga saaks kiirema rongiühendusega meelitada rohkem Peterburi turiste Eestit külastama. "Kui me Tallinn-Peterburi suunal kiirendaksime piiriprotseduure, siis on esimene samm astutud. Ma arvan, et me ei pea täitsa uut raketti leiutama või rakette liini peale panema, vaid me peame suutma konkureerida bussiühendusega," selgitas ta.

Lisaks piiriprotseduuridele vajab uuendamist raudtee side- ja turvataristu. Siis saaksid rongid sõita ka 160 km/h, aga turvavõrgu uuendamine ja möödasõiduks vajalike lisalõikude ehitamine võtab aga aega ja maksab üsna palju.

"Tallinna-Keila-Paldiski suunal on sideturvangu seadmed 50 aastat vanad. Väga esialgne hinnang näitab, et nende uuendamine läheb maksma umbes 35 miljonit eurot ja see võtab aega kolm aastat," rääkis Asmann.

ERR

14.08.2013

Uudised ja teated

Vaata kõiki uudiseid
Liikmed
Website built & powered by
MissioonPõhikiriLiikmed
Interaktiivne tutvustusEesti konkurentsieelisedKataloogidMeretransportRaudteetransportLennutransportTerminalidKlastri liikmedIntranetKlastri strateegia 2013-2015
Üldine infoLiikmed
Transport Logistic 2019TransRussia 2019TransRussia 2018CILF 2017Transport Logistic 2017TransRussia 2017Uuringu "Eesti logistikasektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime ülevaade" esitlusTransRussia 2016Arhiiv