Keskkonnasäästu panustavad laevad saavad Tallinna Sadamas kuni 8 protsenti soodustust

“Loomulikult täidavad kõik Läänemerel sõitvad reisi- ja kaubalaevad täna kehtivaid keskkonnaalaseid nõudmisi,” lausus Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuht Ellen Kaasik. “Sadamana soovime aga tonnaažitasu soodustuse näol omaltpoolt julgustada laevafirmasid panustama täiendavalt säästlikesse lahendustesse ja seeläbi ka Läänemere tundliku ökosüsteemi kaitsesse.”

 

Tallinna Sadama juhatuse liikme Margus Vihmani sõnul on samavõrra oluline ka panustamine kohalike kogukondade heaollu. “Vastutustundliku ettevõttena on keskkonnahoid meie tegevuse lahutamatuks osaks ning kindlasti aitab see samm kaasa õhusaaste vähenemisse ja seeläbi elukvaliteedi paranemisse laiemalt.“

 

Sadamatasude keskkonnaalane diferentseerimine tugineb rahvusvahelisele laevade keskkonnaalasele indeksile ESI, mille väärtus arvutatakse tuginedes laeva õhusaaste heitkogustele, laeva energiasäästu programmile ning kaldaelektri kasutamise valmidusele.

 

“ESI-indeksit kasutavad sadamatasude arvestamisel ligi 50 sadamat kõikjal maailmas, sh meie lähinaaber Helsingi, Euroopa suurimad sadamad Rotterdam, Antverpen ja Hamburg ning mitmed teised,” märkis Vihman. “Mida rohkem ühel laevateel asuvaid sadamaid keskkonnasäästlikke lahendusi premeerib, seda motiveerivam on ka laevafirmadele võtta kasutusele uudseid ja säästlikke lahendusi – ainuüksi Tallinna Sadamast saadava soodustuse rahaline maht võib ulatuda kümnetesse ja isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse aastas.”

 

Tallinna Sadama sadamates saavad laevad taotleda soodustust järgmiselt – laevadel ESI-väärtusega üle 80 on tonnaažitasu soodustus kaheksa protsenti ning ESI-väärtusega 65-79,9 on soodustus kolm protsenti.

 

“Tonnaažitasu soodustuse eelduseks on laeva liitumine ESI-indeksiga, kokku on selliseid laevu maailmas tänaseks juba üle 8000,” sõnas kvaliteedi- ja keskkonnajuht Ellen Kaasik. “Oluline on siinjuures, et soodustust ei saa vaid kõige uuemad LNG-l või elektril sõitvad laevad, vaid ka näiteks optimaalse kütusetarbimise ja lisaseadmetega heitmekoguseid vähendavad ja vanemad laevad.”

ESI-80 väärtus on valdavalt laevadel, kes kasutavad peamise kütusena LNG-d või mis kasutavad saaste vähendamiseks lämmastikühendite (NO_x) katalüsaatoreid, monitoorivad kütuse- ja energiatarbimist ehk süsihappegaasi heidet ning omavad kaldaelektri kasutamise valmidust. Teises soodustuse grupis on peamiselt ESI-indeksiga liitunud laevad, mis kasutavad oma õhusaaste vähendamiseks lämmastikühendite katalüsaatoreid.

 

Laevade keskkonnalaane indeks (Environmental Ship Index, ESI) on välja töötatud maailma sadamate kliimaalgatuse (World Ports Climate Initiative, WPCI) raames. Tänaseks juba paljudes Euroopa Liidu ja Norra sadamates edukalt rakendatud ESI on kujunemas üheks peamiseks energiamärgiseks, millega sadamad laevaomanikke keskkonnasõbralike laevade ja tehnoloogiate kasutuselevõtuks motiveerivad ja premeerivad.

 

Tallinna Sadam rakendas keskkonnaalaselt diferentseeritud sadamatasude süsteemi esmakordselt 2014. aastal, mil võimaldas prügi sorteerivatele  kruiisilaevadele soodustuse jäätmetasudelt. Erinevalt paljudest teistest EL-i sadamatest soodustab Tallinna Sadam ka laevu, mis on heitmetes leiduvate väävliühendite (SOX) vähendamiseks investeerinud heitgaaside puhastusseadmetesse ehk skraberitesse ning võtab skraberite tekitatud jäätmed vastu ilma täiendava tasuta.

 

Keskkonnasäästu toetava meetmena pakkus sadam juba tänavuse aasta algusest võimalust kõigile veeldatud maagaasi peamise kütusena kasutavatele laevadele taotleda neljaprotsendilist tonnaažitasu soodustust. Uuest aastast saavad LNG-d kütusena kasutavad laevad, kelle ESI-väärtus ületab 80, senisest kaks korda suuremat soodustust.

 

Diferentseeritud sadamatasude rakendamist  erinevates Euroopa Liidu sadamates on käsitletud ka EL-i poolt EL INTERREG BSR programmist kaasrahastatavast “Green Cruise Port“ projektis,  mis ühendab endas Läänemeremaade ja Põhjamere sadamaid ning kruiisiturismi sektori ettevõtteid ja mis on suunatud jätkusuutliku arengu tagamiseks piirkonnas.

 

(Allikas: http://www.ts.ee/uudised?art=1067)